|
|
11-12. juuli.
Eks iga
sõit hakka
pihta
ootamisega ikka
sellepärast, et me
tulime
mahajäämise hirmus
kohale varem
ja buss
Otepäält õigel
ajal.
Reisiseltskond
peale korjatud
saatis
Ekspressreisidest
Aino meid
teele ja
andis juhtimise
üle giid
Kersti
Teeäärele.
Nüüd Tallinnasse
ja läbi
skääride Stockholmi.
Laevas käis
elu nagu ikka.
Naised poodidessse ja mehed
sauna (mehed töölt
tulnud, otse bussile
ja veel pesemata- loll kes
vabandust ei
leia) ja
õhtul loomulikult
pidusse.
Hommikul
sõit läbi
Rootsi
Kuningriigi Norra
Kuningriigi
poole.Peatus AVESTA
linnas, kus
asub kõige
suurem
Dalarna hobune
(kõrgus13m; pikkus
12,8m ja kaal
66,7tonni), mis
on Rootsi
kõige tuntuim
suveniir. Järgmiseks
pisivallutuseks
oli MORA
linnake, kus
asub
VASALOPPETi finis
ja muuseum.
Ja jälle teele Norra
poole. Peale Norra
piiri oli
tulnud meid
tervitama
POROde kari. Norra rahvusloomaks
on põhjapõder,
rahvuslinnuks
koskel ja
rahvuslilleks punane
kanarbik. Meil
tuli aga
kiirustada
oma esimesse
Norra kämpingusse – väga
kaunisse kohta
JOHNSGARDI.
Eints: Mitte ei taha
halvasti öeda
aga ilus
on.
|
|
|
|
13. juuli. Meid
ootas nüüd
juba R¨ROSe
linnake. R¸rose
punane on
värv, millega
norralased oma maju
värvivad(vasekaevandused). Kena
kirik ja
palju käsitööd.
Edasi TRONDHEIMI.
Nautisime Põhjamaist
Veneetsiat, ilusat
silda,
jalgrattalifti,
kindlust, toredat
vaadet, kesklinna,
kalaturgu ja kirikut.
Tegijaks oli Kaisa
karu Nööbike,
kes oskas
kirikus
paraja segaduse
tekitada – jalutades
ise bussi nii,
et keegi
ei näinud.
Aga
norralastest veel.
Nad peavad
ennast suurteks
leiutajateks- juustunuga, kirjaklamber
ja loomulikult Marilyn Monroe
on nende töö.
TROLLID käivad
oma koobastest
väljas ainult
öösiti ja need,
kes jäävad
päeva kätte
muutuvad kivideks.
Ostes trollisuveniiri
pead sa ennast
ära tundma- siis
saad õige. ODIN on
norralaste peajumal.
Temast sõltus
kõik. Ka meie
ohverdasime järgmises
kämpingus Oppdalis
talle üht kui teist. Ikka
selleks,et riistad
oleks
korras ja ilm
oleks hea.
Arvestades järgmise päeva
programmi oli see
hädavajalik ja see toimis. |
|
|
|
14. juuli.
Päev, mis
oli täis elamusi.
Norra dramaatline
maastik- täis lõhesid ja
auke; TROLLIMÄGI;
TROLLITEE; väiksemaid ja suuremaid
jugasid; kukkuvat vett
nii palju, et halb hakkab; käsitsi
tehtud kivisild;
kole ilusaid vaateid(Tiiu);
kitsaid mägiteid; palju
adrenaliini; ahhetavaid
naisi; ainiti
põrandale
vaatavaid mehi;
GEIRANGERI fjordil
laevasõitu
Hellesylti ja tagasi.
Mõnelgi oli
pildistamisest ja
filmimisest silm punnis
ja sõrm villis.
Õhtul Stryni
järve ääres
tuli muidugi ka
Odinit meeles
pidada ja tänada.
Odin norralastele
nagu teise
isa eest ikkagi.
|
|
|
|
15. juuli. Päev
täis lootusi, et
ehk ei saja
vihma. Aga võta
näpust. Külastades
BRIKSDALI
liustikku selgus,
et
ohverdamistega on
midagi viltu
läinud – aina sajab
ja sajab. Parklast
liustikuni
mööda mägiteed oli
3 km ja see
võeti mängeldes. Oli
võimalus ka
mootorsõidukiga ülesse ja alla sõita – seda kasutasid
jaapanlased
ja muud valged.
Muideks, liustikud
sulavad altpoolt. Briksdalist
lahkudes võtsime
suuna Bergeni
poole. Külastades
1000 aastast HOPPESTADI
puust kirikut,
mis tehtud ilma
naelu kasutamata.
Ja jälle
edasi mööda
kitsaid
mägiteid
ülespoole läbi
tundra, mööda
jäätunud järvedest (juulikuus
lumi on maas,
küm oli, väga)
ning jälle
alla fjordi äärde,
kus kasvatati
maasikaid, vaarikaid
ja isegi aprikoose –
kontrast 45 minutise
bussisõidu ajal
hämmastav.Läbi
kortsus maa, nimega Norra, ikka
Bergeni alla välja.
|
|
|
|
16. juuli. Peale
virgutavat
hommikuvõimlemist
BERGENI linna külastus.Bergenit peetakse
kõige
vihmasemaks linnaks
maailmas, kuid meie
seda ei kogenud. Peale
fantastilist
linnaekskursiooni
mindi lahku. Kes linna peale
botaanikaaeda,
kes akvaariumisse,
kes E: Griegi
majamuuseumisse
Troldhaugenis. Kõigil
elamusi oma
maitse ja tahtmise
järgi. Jälle teele,
üle mägede ja orgude, jugade alt ja jugade pealt
GEILOSSE
ööbima. Geilos on
slaalominõlvad ja
seal on
ka kellegi
kodanik Michael Schumacheri suusaonn.
|
|
|
|
17. juuli. Ohverdamistega
on midagi viltu .Riistad
korras, aga
ilm puhta
tuksis ja meid
oootab pikk
jalutuskäik OSLOS. Vikingite muuseum, Kon-Tiki
ja RA ; Fram -
kõik selline
karm meremeeste värk.
Väike vihmane
jalutuskäik mööda Oslot. Vihm
just nagu
eriti väike polnud.
Nobeli preemiate
andmise saal, ujuv
väljak, palju skulptuure
igas variandis, kindlus, vahtkond
ja muidugi
Vigelandi
kujude park oma
hiigel fallosega -
18meetrit kõrge
ja 141
inimese kujuga.
Võimas aed. Õhtul
aga jälle kämping,
mis oli meie
viimane sellel
reisil,
koos väikese
istumise ja
muljete vahetamisega
vigvamis.
|
|
|
|
18.- 19. juuli. Peale
väikest tänusõnade ütlemist
läks sõit
kodu poole lahti. Läbi Rootsi
Stockholmi
laeva peale. Rootsi
tundus peale
Norra karmi
ja karget
ilu tasane
ja vaikne maa. Kuid ka Rootsil
on omad
ilusad kohad, mida
meil ei olnud
plaanis sedakorda
külastada.Laeva
ja kodu! Laevas
õnnestus meil
vastavalt
eelnevale
kokkuleppele
külastada
kaptenisilda ja ära
proovida loomulikult
kapteni tool.
Nautida tuli ka
õhtuprogrammi ja puhata enne
koju jõudmist
täiega.
|
|
|
|
|
|
NB!:
Grupipilt 1 (Eints), Grupipilt
2 (Alar), MARSRUUT |
|
Eks
seal ole
ikka hea, kus meid
ei ole, aga
omas kodus on ikka kõige
parem.
Eks ta
ole ka nii: käi
korra ümber
tare – ikka targem, kui tares istuda(Eesti).
TÄNUSÕNAD: Reola segarühm
tänab mõnusat
reisiseltskonda,
bussijuhte
Kallet ja Eerot,
giidi Kerstit
ja Ainot
Ekspressreisidest.
Me
oleme rahul!
|
Teksti kirjutas Peeter, fotograafid olid Eints, Alar, Malle, Anne,
Sandra. |
|